Viskla Külaarendamise Selts

… koondab endas Harjumaal Kose vallas Viskla külas elavaid inimesi ja nende sõpru. Selts asutati 2005. aastal ning sellest ajast alates läks käima aktiivne külaelu oma traditsioonide ja üritustega…

Ajalugu 2. aug. 2010

Viskla küla on esmakordselt mainitud 1379. aastal. Küla algupärane nimi oli Visschele.

Viskla on Kose valla üks 22. külast ja asub 5 km Koselt põhja pool, Kehra maantee ääres. Arheoloogiliste uusleidudena tehti Visklas 1990. aastate II poolel kindlaks kaks muinasasula asukohta.

Viskla küla on asunud pidevalt sellel kohal, kus praegu, kuid muutunud on pindala ja halduslik kuuluvus. 1950. aastani kuulus Viskla Ravila valda ja oli 1950. aastani Nikolai valla nime all. Siinsed elanikud käisid tööl Ravila rüütlimõisas, mis kandis saksakeelset nimetust Meks ja on esmamainitud 1469. aastal. Mõis kuulus 1527. aastast Rosenitele, 1592. aastast Johann Uexküllile, 1701. aastast Georg Detloffile, 1768. aastast Karl Manteuffelile, 1849. aastast Elise Kotzebuele, 1884. aastast Alexandrine Kotzebue-Pilar von Pilchaule, kes oli ka mõisa viimaseks omanikuks kuni võõrandamiseni (1917. aastal).

Peale sõda kuulus Viskla küla alguses Ravila sovhoosi alla, kuid hiljem loodi kolhoos. Kolhoosi minnes paranes tööliste olukord. 1965-1975. aastal oli kolhoosil palju väikeseid osakondi, ka Viskla oli üks osakond.

Viskla küla on praegu ühe nime all, kuid varem jagunes kaheks: Viskla I ja Viskla II. Viskla I nimetati Suurkülaks (Antsu, Kassi, Traadi, Peeba ja teised ümberkaudsed talud) ja Viskla II Saunakülaks või Popsikülaks (Kalda, Kase, Sarapiku ja teised ümberkaudsed majad). Saunaküla nimetus tuli sellest, et seal olid saunikud, mitte talud, mis on nüüd ümber ehitatud või asendatud suuremate majadega. Vaid Tamme talu on endiste mõõtmetega. Nõukogudeaegsetes dokumentides on Viskla ka kolmeks jaotatud, lisandus Viskla III ehk Lellavere, mille alla kuulusid Reinu, Hansu, Karjatooma jt suurküla tuumikust eemal asuvad talud.

Elanike arv:

  • 1976. aastal oli Visklas 73 elanikku;
  • 1997. aastal 98 elanikku;
  • 2005. aastal 105 elanikku;
  • 2008. aastal 86 elanikku;
  • 2009. aastal 92 elanikku.

Viskla külas on olnud läbi aegade 42 talu, 2008. aastal on alles 35 talu ja 2 korterelamut.

2004. aasta 24. aprillil valiti Viskla külale esimene külavanem. Külavanemaks sai Indrek Viiul, abikülavanemateks Ruth Aguraiuja ning Andres Kadapik.

2005. aastal (26. juuni) asutati MTÜ Viskla Külaarendamise Selts, juhatuses: Kristel Kadapik  – juhatuse esinaine, Ruth Aguraiuja – aseesinaine, Eimar Nõmmela, Erkki Karjamaa, Aime – Maria Randalu, Indrek Viiul, Ülle Tölpt.

2007. aasta 17. juunil, kui sai kolm aastat esimesel külavanemal täis, valiti Viskla küla üldkoosolekul uus külavanem Kristel Kadapik ja abikülavanemateks Aime – Maria Randalu ja Tõnu Pärs.

2008. aasta 27. juulil valiti MTÜ Viskla Külaarendamise Seltsile kolme aasta möödudes uus juhatuses: Kristel Kadapik  – juhatuse esinaine, Ruth Aguraiuja – aseesinaine, Eimar Nõmmela, Erkki Karjamaa, Ants Aguraiuja, Pilvi Illison ja Urmo Lusti.

2010. aastal 3. juulil valiti Viskla küla üldkoosolekul taas külavanemat, sest kolm aastat oli möödas. Külavanemaks valiti taas Kristel Kadapik ja abikülavanemateks Erkki Karjamaa  ning Eimar Nõmmela.

2011. aastal valiti MTÜ Viskla Külaarendamise Seltsi juhatusse järgmiseks kolmeks aastaks Kristel Kadapik – juhatuse esinaine, Ruth Aguraiuja – aseesinaine, Pilvi Ilisson, Eimar Nõmmela, Kätlin Kuusmann, Kadri Tulp, Indrek Heiskonen.

2013. aastal 27. mail valiti Viskla küla üldkoosolekul taas külavanemat kolme aasta täitumisel. Külavanemaks valiti kolmandat korda Kristel Kadapik, abikülavanemateks Erkki Karjamaa ja Mariliis Tael.

2013. aastal valiti MTÜ Viskla Külaarendamise Seltsi juhatusse uus liige. Juhatusse kuuluvad Kristel Kadapik – juhatuse esinaine, Ruth Aguraiuja – aseesinaine, Pilvi Ilisson, Ants Aguraiuja, Kätlin Kuusmann, Kadri Tulp, Indrek Heiskonen.

2014. aastal astus juhatusest välja Kätlin Kuusmann ja tema asemele valiti Mariliis Tael.

2016. aastal 4. detsembril valiti Viskla külavanemaks Indrek Heiskonen ja abikülavanemateks Erkki Karjamaa ning Airo Telvik.

Advertisements